Geažotbeallj´miessi man oaččui go riegádii lei álgu Máhte Asllat Niillasa Niillas Ándde eallimis boazoeaiggádin.  

Nu mo árbevierru jo lea, de ii háliit son muitalit man stuoris dál lea eallu.  Gánddažin jo diđii ahte son eanemustá háliida doppe leat gos boazu lea, iige «lean dilli» skuvlla vázzit guhkit go čieža jagi.   

Niillas Ánde lea ráhkistan bohccuidis, muhto eallin ealloravddas lea gaskkohagaid leamaš lossat ja muhtomin vel váralaš ge. – Máŋgii lea leamašan heaggaváralaš, vuosttaš geardde ledjen dušše njuoratmánáš.  

Niillas Ánde (79): Gánda guhte balai olbmuin eambbo go elliin

– Mun riegádin Jergulis, dás njeallje miilla Guovdageainnu guvlui. Dan skábmabeaivvi ii lean vuos albmaládje muohta eatnan alde, muhto almmái guhte maŋŋil šattai mu ristáhččin, bođii liikká heasttain viežžat eadnán doppe Jergolváris, dat várri gos soai áhčiin lávostalaiga dalle. Heastareagain doalvvui eatni márkanii gos bearrašis lei stohpu. Dohko lei maiddái áhkku boahtán vuordit riegádeami. Máŋggas lagamus ránnjáin ledje ge maid mus muoŧát, goaskit ja nu ain. Guokte boares áhkku dat vuostáválddiiga mu.  

Mun jáhkán ahte ožžon vuosttaš miesi ja iežan mearkka dalle go riegádin. Mearka lea eatni mearkka vuolde, áhčči dat mearridii ahte dakkár galgá mearka. Mun geavahan otná dan beaivvi ain dán mearkka. 

Mun riegádin soađeáigge, 1943:s. Jagi maŋŋel báhtarii bearaš duiskalaččain geat bolde ja bákkus evakuerejedje finnmárkulaččaid. Áhčči ja eadni válddiiga dan unna mánáža mielde, garaiga mu gietkamii. Ealuin báhtareigga stuorra joga rastá. De dáhpahuvai nu ahte gietkka beasai noađđehearggis, gahčai johkii ja govddodii rávnnji mielde. Okta mu searas muoŧáin dat gájui mu, viegai guikii ja dohppii gietkana ja guttii dan oktan muinna, fas gáddái.    

Mu váhnemat, dainna unna mánážiin, leigga guovttá ealoluhtte gitta dassái soahti nogai.Earát bearrašis ja sogas ledje čiehkádan feara gos vumiide ja várreráiggiide. Lei hui dramáhtalaš áigi.   

Loga eambbo dan 20 000 olbmo birra geat čiehkádedje Finnmárkkus nuppi máilmmisoađi áigge.   . 

Sámenisu geas lea mánná gietkamis. Gáldu: Museene for kystkultur og gjenreisning i Finnmark IKS
Ráidu: Govven: Alf Schrøder, Finnmárkku Fylkkagirjerájus/Digitaltmuseum

Mánnán ledjen measta menddo olu meahcis. Bearaš galggai álot leat ealloravddas, maiddái sihke čakča- ja giđđajohtimis.    

Giđđajohtimis vujiimet gerresiiguin herggiiguin. Čakčajohtin lei veahá losit, go dalle fertiimet noađđeherggiid geavahit. Herggiide giddiimet spagáid, daidda sáhtiimet heŋget dan gálvvu mii galggai mielde, loavdagiid, lávvomuoraid, borramušaid ja eará biergasiid. Noađđehearggit čadnojedje maŋŋálaga guhkes ráidun. Ja de vázziledje. Lei bievlajohtin, go ii leat vuos muohta, jáhkán ferte leamaš čakčamánus. Lojimus herggiiguin sáhtii riidet.    

Eará dramáhtalaš fearán mu mánnávuođas dáhpáhuvai ge čakčajohtimis, ferte leamašan 1945:s. Čakčat lávejedje ealuid doallat oalle lahka lávuid. Geažotbeallj´miesit galge merkejuvvot ja varrásiid galge gáskit dahje dápmat. Čakčat lea maid varrásiin ragatáigi.  

Muhtin beaivvi, ii nu olu maŋŋel go ledjen oahppan vázzit, vulgen bohccuid lusa. Min ealus lei dan áigge okta veahá bahás sarvvis, mii sáhtii doaruhit olbmuid, go eadni fuomášii mii lei geavvamin de ballái sákka. Son huikkii ja huikkii ja čuorvvui, go dát sáhtii šaddat heaggaváralažžan. 

Niillas Ándde eallu ii leat vuos gárddis dan beaivvi go mii galledat Kárášjoga. Dá geahčada ovtta bohcco Sápmi Parkas.

Muhto mun dat gal dušše jotken – ja sarvvis vulggii mu ovddal. Dat lei várra jurddašan mu rohkkáhit čorvviiguin, go bonjastii oaivvi nu garrasit eatnan vuostá ahte čoarvvit darvánedje stuorra bovdnii.  Čorvviid gaskkas čuččodii unna gánddaš, muhto son ii deaivvahallan.  Mun ledjen unni ja gáiggas vuos ja stoahkagohten ja njávkagohten daid čorvviid. Dát han lei vel issoreappot oaidnit daid olbmuide geat čužžo dobbelis ja oidne dán. Áhčči geahččalii ealu lihkastahttit jus mat de fille dan sarvá čuovvolit ealu. Muhto mu eanu dat gájui mu. Son bođii viega beatnagiin ja galddain, dakkár gassa soppiin. Eanu diđii ahte sarvát eai gierdda jus daid vađđula čorvviid gaskii, dat nu várká. Muhto son lihkus ii dárbbašan huškkastit, go beana cielai nu garrasit ahte sarvvis rohttii čorvviid luovos ja ruohtastii ellui. Dramatihkka lei nohkan, ja eadni lei mearehis ilus, diehttelasat. Son dat lea muitalan munnje dán fearána 

Mánnán mus lei iežan heargi mainna lávejin riidet. Mun jáhkken dát lea dušše mu, ja ahte dán eai oaččo earát lihkahallat. Muhto de muhtin beaivvi lei mu unnaoappáš sturron dan mađe ahte sáhtii vuolgit mielde čakčajohtimii, vaikke ii vuos veadján vázzit nu guhkás. Go ollesolbmot lohke ahte son dat dál galgá mu herggiin riidet, de gal suhtten. Mun velledin eatnan ala, suhtadin ja bárgon. Dán čakčajohtimii in áigon mun gal vuolgit.  Okta eanu mus oinnii dán ja bođii viega ja hásttii: «Hei Niillas Ánde, vuolgge dal mielde geahččat go dorrot sarvát?». De in muitán šat suhtadit. Lea oalle sirkus geahččat sarváid go dorrot. Vel otná beaivvi ge sáhttá somá geahččat go dorrot áldduid alde. 

Niillas Ánde sárgu mearkka man oaččui go riegádii.

Mis ii lean stohpu dien áigge, mii oruimet goađis olles dálvvi. Muhto jus lei ruostibuolaš de sáhtiimet muhtomin beassat orrut fulkkiid luhtte geain lei dállu Jergulis. Easka maŋŋel go mun ledjen skuvlii álgán, jáhkán lei 1952-53:s, huksiiga eatniguovttos áhčiin sierra stobu Jergulii. 

Go ledjen čieža jahkásaš de galgen fárret eret ruovttus ja skuvlii álgit Kárášjohkii. Eadni válddii bártnis mielde go galggai dan guođđit skuvlii. Muhto gánda ii háliidan báhcit. Maŋŋel go lei lovpen de njágai eatni maŋis, gitta dan stohpui gos eadni orui go lei márkanis. Dohko bođii. Eai bealkán, muhto nuppe beaivvi mieđuštii eadni mu fas skuvlii. Mun nu ballen dien internáhtas, gos ledje nu olu amas mánát ja oahpaheaddjit. Muhto maŋŋel go ledjen beassan fárret muhtin kránnjánieiddaid latnjii, geaid ovdalaččas dovden, de gal bisson internáhtas. Buohkain, sihke ollesolbmuin ja mánáin, mun ballen buohkain. Okta oahpaheddjiin logaige dalle: «Diet gánda ballá olbmuin eambbo go elliin. Son lea hárjánan oaidnit bohccuid duháhiid mielde, muhto ii ná olu olbmuid.» Áiggi mielde mannagođii buorebut ja mus šattai buorre dilli internáhtas, šadden váldobiiggá jiellat. Son lei nu buorre munnje, muhto nagodii lihkus čiegadit dán nu ahte earát eai fuomášan.   

Vihtta fásta gažaldaga  

Mii du mielas lea buorre eallin?  

– Go lea ráfálašvuohta ja go dieđán ahte olbmuin ii leat heahti ja leat lihkolačča.    

Maid jurddašat iežat rupmaša ja dearvvašvuođa birra? 

– Ledjen álot dearvvas, ja rumaš doaimmai bures gitta boarásmanbeaivái. Nuorran ledjen falli čuoigat ja gievra vázzit lávkkain. Muittán ahte ednot bures luhtte munnje. Go mun ledjen jođánis, čeahpes gánda.   

Mii lea buoremusat báhcán muitui?  

– Dat mii lea nannoseamos ja buoremus muitu lea go mu eamit mieđai muinna náitalit. Mu eamit lei ja lea ain nu fávru.   

Makkár identitehta dus lea – ja makkár attáldat lea dutnje leamašan eanemusat ávkin eallimis? 

– Mu identitehta lea čadnon sámevuhtii. Dat attáldat mii munnje lea leamašan eanemusat ávkin ferte leat rehálašvuohta. Mun in leat goassege dájuhan olbmuid, inge goassege gielistan. Háliidin leat stánddalaš olmmoš.    

Maid jurddašat jápmima birra?   

– Mus dáidet leat oalle dábálaš jurdagat dan birra. Mii galgat buohkat vádjolit go dat áigi boahtá, ja das ii beasa eret. Dat leat dat jurdagat mat mus leat dien fáttá birra.   

Ruovttus hálaimet davvisámegillii, skuvllas oaččuimet maid sámástit. In mun, iige mu eamit leat vásihan gildojuvvot sámásteames internáhtas. Diet álggii easka maŋŋel go mii leimmet doppe vázzán, jáhkán mun.  

Loga eambbo sámegielaid geavaheamis dán artihkkalis sámi skuvlahistorjjá birra (Ávvir 2013).      

Mun vázzen skuvlla čieža jagi. Dalle in astan šat skuvllas leat. Oahpaheaddjit sihke ávžžuhedje ja fálle munnje eambbo skuvlejumi, muhto dát gánda ii háliidan dan gal, ii fal. Son dat gal galggai ealolusa. Mun in gártan šat eambbo skuvllaid vázzit, bargen dušše boazodoallin. Áhčči ii juolludan mu ii rihppaskuvlii ge. Jearai mu beassat das go galgen ealu guođohit. Eadni gal várra dušše liikui, ii son ge háliidan massit bártnis dainna lágiin ahte manná skuvllaide.   

Mun vázzen skuvlla čieža jagi. Dalle in astan šat skuvllas leat..

Nils-Anders

Moai mu eamidiin leimme oalle oahppásaččat mánnán. Son gullá maid boazodoallobearrašii ja lea dáppe eret. Ovtta gaskka leimme seammá luohkás Kárášjogas.   

Dat geažotbeallj´miessi man ožžon go riegádin šattai jagiid mielde álgu iežan ellui. Go moai eamidiin náitaleimme de ledje mus jo 5-700 heakka iežan mearkkas. Ja de ožžon vel eamida geas ledje maid bures badjel 100 bohcco, de moai gal šattaime buresbirgejeaddjin.    

Náitaleimme dáppe Kárášjogas dálvet 1972:s. Njukčamánu 17. beaivvi, dákkár áššiid ii vajálduhte olmmoš goassege.

Báhppa čuovui munno girkus dohko dan stohpui gos heajat galge, ja son dat sávai buresboahtima gussiide. Šadde albma heajat ja ledje valjis guossit. Na, dan mađe go čáhke dien stohpui.  Mállásat eai lean ráhkaduvvon dábálaš sámeládje. Mii vuoššaimet bohccobierggu ja fálaimet dan bruvnna sovssain ja ruonáearttaiguin. Dán áigge lea dávjá biđus headjamálisin, muhtinlágan biergomálli mas lea cáhppojuvvon biergu, dákkára láviimet dolin ráhkadastit go eat astan albmaládje málestit. Munnuide lei jo vuosttaš mánná riegádan, unna gánddaš, ja unna bearrašaš fárrii mu váhnemiid lusa dan beaivvi. Mu vieljat orro maid doppe, nu dagai maid okta áhku vieljain, somás áddjá geas ledje olu somás muitalusat. Muhtin muitalusat soite leat noaiddástallamiid ja neahkameahttun áššiid birra. Sápmelaččat leat árbevirolaččat olu jáhkkán dákkár áššiide, measta menddo olu, mu mielas.   

Muhtin muitalusat soite leat noaiddástallamiid ja neahkameahttun áššiid birra. Sápmelaččat leat árbevirolaččat olu jáhkkán dákkár áššiide, measta menddo olu, mu mielas. 

Nils Anders

Muhtimat osko ovdamearkka dihtii stállui, ja lávejedje dainna baldit mánáid. Muhto vel dán áigge ge jurddašit muhtimat ahte sáhttá buktit lihkku jus oaffaruššá ruđa stállogeađgái, sieidái. Mis lei geassebarta mearragáttis, gos vuvddiimet turistagálvvu máŋgalot jagi. Bartta lahka lei stuorra bákti ja bávtti alde lei stállu, dahje dan maid gohčodit sieidin, dološ bassi geađgi, na ii dušše vári alde, muhto mearragáttis lei maid dakkár. Dan láviime mun ja mu nieida jámma galledit. Dát dáiddii measta doarvái mu niidii – su mielas orui dát issoras, erenoamážit go dán gohčodedje stállun ja lávii ilus go moai vulge eret geađggi luhtte.     

Gávdnojedje maid muhtin olbmot geaid lávejedje gohčodit noaidin. Sin birra dávjá lávejedje lohkat ahte «eai leat okto dorkka siste». Dorka lea jorggu beaska. Liekkas dego mii de, go guolggat leat rupmaša vuostá. Mun lean sihke geavahan ja oađđán dákkáriid siste oalle guhká. Go lohket ahte ii leat okto dorkka siste, de dat mearkkašii várra ahte sáhtii viežžat doarjaga mas nu mii lea iežas olggo bealde. Muhtin sogat osko menddo sákka dása.   

Loga eambbo noaiddástallama birra Store norske leksikon siiddus.   

Niillas Ánde iežas guvttiin mánáidmánáin, Biret Ingeriin ja Brita Anne Maritiin skábman girtnos. Govven: Berit Marie Lise Eira 

Boazosápmelažžan oahpaimet ieža olu dálkemearkkaid. Boazu sáhtii ovdamearkka dihtii leat oalle buorre dálkedieđiheaddji. Jus sarvvis álggii muora vuostá dearpat čoaskadálkin, de mearkkašii ahte dál arvváska. Dát lei okta vuohki mo boazu sáhtii dieđihit midjiide.    

Go olmmoš bargá elliiguin olles eallinagi de oahppá bures dovdat daid ja daid láhttagiid. Ja muhtin bohccot leat agibeaivái divraseappot eaiggádii go earát. Go muittašan ovtta njiŋŋelasa man massen oktii, na de measta vel otná dán beaivvi ribahan čierrut. Bohccuin ledje namat, dávjá guolgga ja čorvviid mielde. Buoremus njiŋŋelasat šadde bielloáldun. Sis čuvodedje miesit čađat, vel čearpmahat ge. Jus dakkár biellu láhppui de oaččui árvidit ahte dan mielde manai olles čora. 

Go galggaimet gárvodit bargguide de bievlan cokkaimet sisttehiid maiguin sáhtiimet gállit jogaid. Dálvet ledje ges gálssohat, muhtin lágan buvssat. Dat ledje maid ráhkaduvvon bohccos, gápmasiin, ja ledje buorit ja lieggasat. Skuvllas oahpaimet muđuid maid olu ahte mo berret gárvodit, gárvvut fertejit badjálaga vai birge dálvet. Mis ledje ullosisbiktasat, ullobáiddit, kánske asehis jáhkka ja de diehttelasat lei álot gákti mielde.  Dat lei maid liekkas vaikke álot ii lean dakkár oaidnit.     

Niillas Ánde čikŋagasas mánáidmánáin Ánde Issáhiin. Govven: Berit Marie Lise Eira.

Gávdnojit iešguđet lágan gávttit, dat maid dálvet geavaheimmet barggadettiin eai lean čáppa čikŋagávttit. De, go galggaimet herggiiguin vuoddját márkanii ges, de gal coggaleimmet veahá earálágan beaskka. Dat lei veahá čábbásut go dábálaš bargobeaska, olmmoš han ferte čiŋadit ovdal olbmuid sisa vuolgá, láviimet lohkat. Gávttit maid geavahit heajain ja doaluin leat čiŋahuvvon eambbo. Olmmoš oažžu dábálaččat dakkára go konfirmerejuvvo, muhto go rávásmuvvá ja joavdá náitalanahkái de dat lea vel eambbo čiŋahuvvon. Munno náittosgovas oainnát mu dakkár gávttiin. Eamidis lea sihke bruvda ja iežas soljjut sággojuvvon silkái. Muhtin ráje soljjuin gulle munno bearrašiidda.    

Munnuide riegádedje áiggi mielde golbma bártni ja okta nieida. Buot bártnit leat boazobargit, lihkus. Go moai náitaleimme de álge heajos áiggit, ja lei olu sáhka das ahte eai buohkat čága boazodollui. Muhto munno gaskaleamos bártnis lei nu lihkku ahte oahpásmuvai mu čeziin, gean gohčodii áddján. Son beasai su doalu váldit badjelassii. Dalle ledje juo munnos dat guokte eará bártni ožžon vuoigatvuođaid, nu de gárttai ahte buot golbma bártni besse bargagoahtit bohccuiguin. Munno nieida bargá neahttadoaimmaheaddjin Ávvir aviissas dáppe Kárášjogas. Munnos leat 12 mánáidmáná ja muhtimat dain nieiddain sin gaskkas leat áŋgirat čuovvut boazobargguid, nu ahte moai jáhkke bearašárbevieru fievrreduvvot viidáseappot boahtte bulvii maid. 

Ieš bargen bohccuiguin dassái go buohcagohten. Eai leat nu galle jagi vássán dan rájes go heiten. Dearvvašvuohta dat lei mii ii šat diktán bargat. Leasmedávda dat givssidišgođii, juolggit eai nagodan šat nu bures bargat. Njeallje mánu áigi fárriime Jergulis deike márkanii Kárášjohkii, doppe ássen olles eallinagi gitta dássážii. Munnos lea buorre dilli dáppe, muhto dovddan mus lea ain hui miella leat mielde go merkot misiid boahtte vahkos ovdal go johttájit geasseorohahkii Smiervutnii.    

Munnuide riegádedje áiggi mielde golbma bártni ja okta nieida, Anders (t.v.), Nils ja Mathis. Buot bártnit leat boazobargit, lihkus. Foto: Berit Marie Lise Eira

Eambbo gažaldagat:    

Muittát go vuosttaš cummá?  

– Jua, hehe. Dan muittán bures. Leimmet fatnasis mii vujii ruvttu gilážiid gaskkal. De gávdnen iežan moarsi doppe. Vácciime ja láidiime gitta dassái go cummestin su. Muhtin amas gánddat oidne dan, sii leaikkastalle ja čaibme. «Diet lei čáppa párra» vel lohke. Dat lei mu vuosttaš cummá – ja nieida lei dat seamma go son geainna lean náittosdilis otná dán beaivvi.    

Gii lea leamašan deháleamos olmmoš du eallimis?  

– Leat leamašan guovttis: mu eadni ja mu eamit.  Beroštat go musihkas? – Mánnán lávlon ja juigen olu, min bearrašis lea árbevierru lávlut ja okta mu oappáin lea dadjat jo juoigannásti. Nu hal gal lei mu eamit maid ovtta gaskka, ledje olusat geat lohke son lei galgat joatkit almmolaččat juoigat. Muhto ii sutnje heiven mátkkoštit nie mo Mari Boine láve. 

Maid jurddašat dásseárvvu birra?   

– Munnos gal dáidá náittosdilis leamašan goappásge sierra ovddasvástádussuorggit, muhto dolin hal ii lean gal nu stuorra erohus sohkabealrollain sámi birrasiin. Nieiddat ledje seamma buorit guođohit go gánddat, dávjá čeahpibut vel, go gánddat galge nu almmáštallat. Nieiddat eai lean dakkárat ja dat njuvve seamma bures go gánddat ge. Sámi gánddat ja nieiddat leat árbevirolaččat leamašan eambbo dásseárvosaččat, nieiddain leat maiddái leamašan iežaset ealut.

Don leat vásihan jođánis teknihkalaš ovdáneami. Makkár mašiinnas lea leamašan stuorámus mearkkašupmi dutnje?  

– Stuorámus mii dáhpáhuvai munnje lei go skohterat bohte. Diet fievru gal rievdadii viehka olu. Gaskkat otno, fáhkka sáhtiimet moatti diimmus vuodjit daid gaskkaid maid ovdal ádjáneimmet máŋga beaivvi.  Muittán oktii leimmet Kárášjogas, ferte leamašan 1966:s. Mun mannen Isaksena lusa, guhte vuvddii muohtaskohteriid ja čohkkedin ovtta skohtera ala juohke beaivvi gitta dassái Isaksen riŋgii mu áhččái ja jearai: «Maid galggan dainna du gánddain dahkat, dat ii guođe divohaga?» Nie de áhčči dájuhuvvui oastit munnje skohtera. Mun vuoddjájin dainna márkanis ja vudjen skihpáris skihpára lusa čájáhaddat dan. Dat lei oavdu.   

– Stuorámus mii dáhpáhuvai munnje lei go skohterat bohte.
Nieiddain Berit Marie Lisiin
Áhččeolmmoš nieiddainis, ja vel okta skohter. 

Lea go leamašan ruđalaččat váttes dilli?  

– Min ruhtadilli lea olles eallinagi leamašan čadnon boazodollui, ja oassi lea ain nu. Muhtin áigodagaid sáhtii leat váttis ja veahá eahpesihkkaris dilli. Nuoraide gal sáhttá dán áigge ain leat lossat, muhto munnos boarrásiin, geat ožžo oadjoruđaid, gal manná bures.    

Leat go dus makkárge beroštumit dahje astoáigedoaimmat?  

– Lean leamašan čeahppi duddjot, ráhkadit diŋggaid mat geavahuvvojit bohccui. Muhtin jagiid lei maid mis turistagávpi mearragáttis, gosa leimmet huksen bartta vel. Doppe vuvddiime eamidiin iežame dujiid. Eamit lei čeahppi, lávii ráhkadit gálvvuid sisttis, dohkkágápmagiid eanas. Mun ges duddjojin muorra-, čoarve- ja dáktedujiid.    

Maid jurddašat oskku ja religiovnna dáfus?   

– Mus ii leat osku eallimii jápmima maŋŋel, muhto muđuid gal lean oalle dábálaš kristtalaš sápmelaš. Oskkun Ipmilii.    

Gávdnojit go sierra sámi vierut mat leat čadnon jápmimii? Leat go hávdádeamit earáláganat?  

– Eai, dat leat dábálaš vierut. Doppe lea báhppa, guhte sárdnida ja de lávlut sálmmaid. Dasa lean mun maid oalle čeahppi. Maŋŋel leat rávvejaččat, muitoboddu, gosa sohka ja ustibat čoahkkanit boradit. Dát lea maid šaddan oalle dehálažžan sápmelaččaide dán áigge, nu ii lean dolin.   

Leat olu muittut báhcán guhkes eallimis boazobargin. Niillas Ándde niibbit ain heaŋgájit sadjosis.

Vahkku geahčen galgá Niillas Ándde bearraša eallu čohkkejuvvot dán gárdái, ovdal go johttájit geasseorohahkii.

Mii lea váddáseamos maid leat vásihan?   

– Boazodoalus leat leamašan olu váttisvuođat, muhto vearrámus maid lean vásihal lei go galgen gádjut čearpmaha mii lei dodjon johkii. De gal čirrjoin, vaikke ledjen jo rávis almmái dalle. In nagodan gádjut dan.      

Maid liikot buoremusat borrat?  

– Mun lean hui váibmil guollái, nu ahte mii leat olu borran luosa. Áhččán lávii ordnet sálteluosa čakčajohtimii, man boraimet álot go lávviimet. Muđuid lean maid váibmil dorskái ja dorskevuoivasii ja lean čeahppi dan ráhkadit. Dan gal ferten ieš málestit.    

Leat go dus makkárge beroštumit dahje astoáigedoaimmat?  

– Lean leamašan čeahppi duddjot, ráhkadit diŋggaid mat geavahuvvojit bohccui. Muhtin jagiid lei maid mis turistagávpi mearragáttis, gosa leimmet huksen bartta vel. Doppe vuvddiime eamidiin iežame dujiid. Eamit lei čeahppi, lávii ráhkadit gálvvuid sisttis, dohkkágápmagiid eanas. Mun ges duddjojin muorra-, čoarve- ja dáktedujiid.    

Leat go olu lohkan?   

– Jua, lean olu lohkan, muhto eanas duššiid. Westerngirjiid ja diekkáraččaid.    

Leat go dovdan iežat oktonassan?   

– Dat gal ii ge leat váilon. Muhtomin lea olmmoš dovdan oktonassan ja váivvis go lea okto.   

Mas don balat?  

– Mánnán lávejin ballat iežan áddjárohke govas. Ledje govven su maŋŋel go lei jápmán, ja ednot lávejedje baldalit mu dáinna govain.   

Maid jurddašat go oainnát iežat speadjalis?  

– Oainnán boares gáiggá guhte geahččá munnje, muhto jus lean rehálaš de in láve nu dávjá šat geahččat speadjalii dán áigge.    

Niillas Ánde liiko geahčadit dološ govaid stobus gos eamidiin, Ráikku Birehiin, ásaiga dassái go fárriiga márkanii Kárášjohkii. 

Makkár liibbaid dáfus leat duđavaš go daid leat dohppen?  

– Dohppejin liibba go vuvddiimet turistenbartta. Oaččuime 1,5 miljovnna ruvnnu dan ovddas. Lei buorre mearrádus dan áigge, sullii njeallje jagi dassái.    

Gáđat go maidege?  

– Go in sihtan vel eambbo dien bartta ovddas.   

Heahpu – jurddašat go man ge birra go gulat dan sáni?  

– Diehttelasat dagan. Buohkat han fertejit heahpanit jus juoga dohkketmeahttun dáhpáhuvva. Heahpu han lea maid oassi eallimis.   

Mo dán áigge golladat beivviid?  

– Beivviid čuovun servodatdigaštallama. Logan áviissaid ja muhtomin sáhtán lohkat buori girjji. Diekkár diŋggaid dal barggan dán agis masa dál lean joavdan. Ovdal lean leamašan politihkkár, sihke báikkálaččat ja orohatdásis. Earret eará ledjen gielddastivraáirras Bargiidbellodaga ovddas Kárášjoga gielddastivrras. Liikojin dása, ja dan áigge lávejedje olbmot lohkat ahte ledjen čeahppi doallat sáhkavuoruid. Sámedikkis in leat leamašan, muhto doppe lei eamit.    

Leago mihkkege maid niegadivččet dahkat čuovvovaš jagiid?  

– Okta niehku mii mus lea guhká leamaš, lea beassat Amerihkás fitnat. Doppe livččen háliidit galledit daid dovddus báikkiid maid birra lean lohkan. Midwest- guovllu, Tennessee ja nu ain. Muhto dat diehttelasat bissu dušše niehkun, in leat šat nu iešbirgejeaddji, nu ahte vaikke jáhkán ahte livččen nagodan dan, de ferten várra beare diktit orrut.    

Mii dus lea buoremus ráva bajásšaddi bulvii?  

– Galggat álot sávvat buori earáide. It galgga gáđaštit olbmuid.   

Niillas Ánde iežas ovddeš ruovttus Jergulis.